Lilla

Sirel (lat. Syringa) on oliivi perekonda kuuluv ilupõõsaste j a-puude perekond. Perekonda kuulub 10 liiki. Looduslikes tingimustes kasvavad nad Aasia ja Kagu-Euroopa mägipiirkondades.

Kultuuri tunnused

Sirel on mitmetüveline lehtpõõsas või puu. Lehed on lihtsad, vastandlikud, terved, harvem sulgjas tükeldatud, munajad, ovaalsed või lansolaadid, teravate otstega. Lilled on väikesed, lehtrikujulised, kogutud paniculate õisikutesse, võivad olla lillad, lillad, roosad, sinised, lillad ja isegi kollased ning meeldiva aroomiga. Vili on kaheleheline kapsel.

Liigid

*Harilik sirel (lat. Syringa vulgaris) — liiki esindab suur kuni 6 m kõrgune põõsas. Lehed on südamekujulised, tihedad, rikkaliku rohelise värvusega. Lilled on lillat värvi, magusa aroomiga. Õitsemine algab mais. Liik on külmakindel, talub hästi pügamist, ei ole mulla suhtes valiv, kuid suhtub negatiivselt mulla tihenemisse. Harilikku sirelit kasutatakse sageli heki loomiseks.

* Laialehine sirel (lat. Syringa oblata) — liiki esindab suurte lehtedega põõsas, mis sügisel muutub lillaks. Õitseb mai alguses.

*Hüatsindi sirel ehk hüatsindiõieline (lat. Syringa hyacinthiflora) — liiki esindavad südamekujuliste lehtedega põõsad, mis sügisel värvuvad pruunikaslillaks. Liigi eripäraks on selle varajane õitsemine.

*Hiina sirel (lat. Syringa chinensis) — liiki esindavad suured laiad kuni 5 m kõrgused ažuurse võraga põõsad. Lilled on lillakasroosad, magusa aroomiga. Õitseb mai keskel. Liik on valgust armastav, tuulekindel ja suhteliselt talvekindel. Eelistab rikkaliku mineraalse koostisega savimuldi. Praegu on välja töötatud topeltõitega hiina sireli sorte. Väga dekoratiivne välimus.

*Pärsia sirel (lat. Syringa persica) — liiki esindavad kuni 3 m kõrgused tihedate okstega põõsad. Lehed on lansolaatsed, otstest teravatipulised. Lilled on helelilla värvi ja tugeva spetsiifilise aroomiga. Õitsemine on rikkalik ja pikaajaline, algab mai lõpus. Liik on valgust armastav, põuakindel, talvekindel, pügamisse ja ümberistutamisse suhtub positiivselt.

*Ungari sirel (lat. Syringa josikaea) — liiki esindavad suured kuni 4 m kõrgused põõsad. Lehed karedad, väljast rohelised, alt sinakad, sügisel muutuvad oranžikaskollaseks. Lilled on tumelillad ja terava lõhnaga. Õitsemine algab mai lõpus — juuni alguses. Liik on külmakindel, tagasihoidlik. Eelistab niisket, happelist ja kergelt aluselist mulda.

*Amuuri sirel (lat. Syringa amurensis) — liiki esindavad suured kuni 10 m kõrgused põõsad. Lehed on erkrohelised, südamekujulised. Lilled on väikesed, valged või kreemikad ja neil on mee lõhn. Õitsemine on rikkalik ja pikaajaline, algab juunis.

Kasvutingimused

Sirel on valgust armastav kultuur; eelistab hästi valgustatud alasid, mis on kaitstud põhjatuulte eest. Seisva veega madalikud ei ole lubatud; põõsas suhtub negatiivselt ka aladesse, mis on kevadel ja sügisel soostunud või üleujutatud. Sirelite kasvatamiseks mõeldud pinnas on eelistatavalt viljakas, parasniiske, hea drenaažiga, kergelt happelise või neutraalse pH-ga. Happelised mullad nõuavad eelnevat lupjamist.

Paljundamine ja istutamine

Sirelit paljundatakse seemnete, kihistamise, pistikute ja pookimise teel. Saagi seemned kogutakse oktoobri alguses ja külv toimub varakevadel. Enne külvamist tuleb seemned kihistada. Põõsaste lõikamine tuleks läbi viia massilise õitsemise perioodil. Üheaastaste võrsete keskosast lõigatakse pistikud. Pistikute substraadina on soovitatav kasutada perliiti, jõeliiva või vermikuliidi ja liiva segu.

Kultuuri pookimine toimub kas uinuva punga või pistikuga. Poogitud taimi on vaja kasvatada põõsa kujul, standard- või poolstandardsel kujul. Tüve moodustamine peaks algama 2-3 aastat pärast pookimist. Tüvel olevad sirelid on atraktiivsema, korralikuma ja ebatavalisema välimusega, kuid äärmiselt oluline on põhivõrse regulaarselt võrseid eemaldada.

Sireli seemikud on soovitatav osta spetsiaalsetest ja usaldusväärsetest puukoolidest. Eelistatakse suletud juurestikuga seemikuid. Sirelid istutatakse juuli teisel poolel — septembri alguses, kuid õhtul või pilvise ilmaga, muidu saak ei juurdu. Talveks multšitakse noored taimed turbaga.

Hoolitsemine

Sirelid vajavad regulaarset kastmist ja umbrohutõrjet. Mulla kobestamist tuleks teha 3-4 korda hooaja jooksul. Teisel aastal toidetakse taimi lämmastikväetistega, fosfor- ja kaaliumväetisi aga iga 2-3 aasta tagant sügisel. Rikkalikuma õitsemise tagamiseks tehakse taimele sanitaar-, harvendus- ja formatiivne pügamine.

Kasutamine

Sirel on üks populaarsemaid ilu- ja õistaimi. Raske on ette kujutada, aga taime on kasvatatud juba 16. sajandist. Seda iseloomustab pikk ja rikkalik õitsemisperiood. Kõige sagedamini kasutatakse seda aedade ja parkide haljastuseks. Põõsaid kasutatakse nii rühmitustes kui ka üksikute isenditena. Sirel on populaarne ka lillekaunistuste kunstis, eriti muljetavaldavad on kahekordse sireli sordid. https://www.youtube.com/watch?v=1w27jWVggko

Sirel