Areca palm või beetelpalm
Parkitav areka (ladina keeles Areca catechu) ehk arekapalm ehk beetelpalm on Areca perekonna samanimelise perekonna Arecaceae (ladina keeles Arecaceae) ehk palmipuude (ladina keeles Palmaceae) taimeliik.
Palmipuu on tuntud oma viljade poolest, mida rahvasuus nimetatakse pähkliteks. Nende kirbe ja mõrkjas maitse mõjub inimorganismile ergutavalt ning seetõttu kasutatakse paljudes Aasia maades pähkleid närimiseks. Veelgi enam, parim efekt saavutatakse siis, kui pähklid on kombineeritud Beteli-nimelise taime lehtede või kuivatatud tubakalehtedega.
Kus areca palm kasvab?
Botaanikud usuvad, et Areca palmi kodumaa on Filipiinid, kust palm rändas Hiinasse ja teistesse troopilise kliimaga Aasia riikidesse (Indoneesia, Kambodža, Vietnam, Laos, India jt) ning jõudis ka Ida-Aafrikasse.
Igas riigis andsid inimesed palmipuule oma nime ja seetõttu on puul suur hulk erinevaid nimesid. Lisaks juba loetletutele on olemas näiteks “India pähkel”, “Areca pähklipalm”. Puu laialt levinud nimetus “Betelpalm” tulenes sellest, et selle pähklitel oli närvisüsteemile suurepärane lõõgastav mõju, kui inimesed närisid neid koos beeteli taime (ladina keeles Piper betle) lehtedega, mis kuulub perekonda Pepper (ladina keeles Piper).
Kirjeldus
Areca catechu on keskmise suurusega peopesa. Tema püstine tüvi tõuseb 20–30 meetri kõrgusele, tüve läbimõõt on 15–50 sentimeetrit. Palmi maa-alust osa esindavad arvukad hargnenud juured. Palmi tüvele jäävad langevatest lehtedest armid, mis muudavad selle dekoratiivseks rõngassambaks.
Sulelised lehed moodustavad tüve tipus lopsaka võra. Lehtede alused katavad tüve ülemist osa, luues “rohelise võra”, millest eri suundades kalduvad kõrvale lehtedega varred. Iga leht koosneb arvukatest pikkadest ja kitsastest teravate otste ja paralleelsete veenidega lehtedest, mis asetsevad tihedalt ühisel leherootsel. Lehe pikkus varieerub 1, 5 kuni 2 meetrit. Samaaegselt kasvavate lehtede arv on vahemikus 8 kuni 12 tükki.
Meetripikkused varred kannavad õisikuid, mille algkujuks elu alguses on õiepuru. Kui lilled avanevad, loovad nad kreemjas valge õisiku. Palmiõied on ühesoolised, kuid ühel varrel on nii isas- kui ka emasõied, ehk arekapalm on ühekojaline taim.
Kasvuperioodi tipuks on oranž või punane vili, mis on kuni seitsme sentimeetri pikkune luuvili. Kuni 2, 5 sentimeetri pikkune luu, mida nimetatakse “beetlipähkliks”, on kaitstud pruuni või punaka puitunud kestaga ja mähitud kiulise kuiva kestaga. Just vilja seemet kasutatakse närimiseks, selleks kasvatatakse arecapalmi.
Palmiseemnete keemiline koostis
Beetelpalmi seemned sisaldavad alkaloide nagu arekoliin ja askaidiin, mis närimisel põhjustavad inimestel kerget joobeseisundit. See poleks inimorganismile nii ohtlik, kui seemned ei sisaldaks kondenseerunud tanniine, mida nimetatakse arekaniinideks, mis on kantserogeensed ained, mis kutsuvad esile pahaloomulisi kasvajaid.
Kasutamine
Lisaks sellele, et palmiseemneid kasutatakse närimiskummina, mis stimuleerib inimese närvisüsteemi, on palmipuu erinevate osade kasutamisel ka muid eesmärke.
Palmiseemned sisaldavad punast pigmenti, mis mitte ainult ei värvi närijate suud, vaid seda kasutatakse ka puuvillatootmises kangaste punaseks värvimiseks.
Palmiseemnetes sisalduvaid keemilisi elemente kasutatakse meditsiinilistel eesmärkidel.
