Kuderpuu
Kuderpuu (ladina keeles Berberis) on ilupõõsas berberiliste (Berberidaceae) sugukonnast.
Kultuurilised omadused
Kuderpuu on heitlehine, igihaljas või pooligihaljas põõsas, harva puu, millel on püstised, peenikesed, ribilised võrsed, mis hargnevad teravnurga all. Koor on pruunikashall või pruun. Lehed on liht-, munajad, elliptilised või äraspidised, lühikese leherootsuga liigendatud, kogutud 2–7 lehte sisaldavatesse kimpudesse, mis paiknevad vaheldumisi, ning olenevalt sordist rohelised, lillad, kollased või kirjud. Õisikud on liht-, kolme- või harva viisnurksed, paiknedes pungade või lühenenud võrsete alusel.
Õied on väikesed, kuldkollased ja meeldivalt lõhnavad. Õiekroon koosneb kuuest nektariumitega kroonlehest. Õitsemine toimub mai teisel kümnendil, mõnikord varem. Kuderpuu viljad on piklikud, elliptilised, kerakujulised või munajad, punased, lillad või mustad. Seemned on ribilised, mõlema otsa poole ahenevad ning tavaliselt pruunid ja läikivad.
Kuderpuu on laialt levinud Ida-Siberis, Krimmis, Uuralites, Kasahstanis, Põhja-Ameerikas ning Lõuna- ja Kesk-Euroopas.
*Harilik kukerpuu on kuni 3 m kõrgune okkaline põõsas. Algselt püstine, hiljem rippuv ja kiiresti kasvav. Okas on roheline, sügisel muutub see punaseks või kollakasoranžiks. Õied on kollased ja tugevalt lõhnavad. Kuderpuu õitseb mai keskel. Elliptilised viljad on tumepunased või oranžikaspunased, magushapu maitsega ja valmivad septembri teisel dekaadil. See liik on põua- ja külmakindel ning mulla suhtes vähenõudlik. Eelistab päikesepaistelisi või poolvarjulisi alasid; tihedat varju tuleks vältida. Eelistatud on aluselised mullad, kuid tuleks vältida saviseid või happelisi muldasid.
*Thunbergii kukerpuu (Berberis thunbergii) on kuni 2 m kõrgune okkaline põõsas. Selle okkad on tihedad, helerohelised, sügisel muutuvad see tulipunaseks või helepunaseks. Arvukalt kollaseid õisi ja ovaalseid helepunaseid vilju. See liik on talvekindel, eelistades päikeselisi või poolvarjulisi alasid, kus on hea kuivendusega, neutraalne või happeline mineraalirikas muld.
*Harilik kukerpuu (Berberis ottawensis) on kõrge, okkaline põõsas, mis sarnaneb välimuselt Thunbergi kukerpuuga. Selle okkad on rohelised, sügisel muutuvad karmiinpunaseks. Õied on kollased, viljad punased ja piklikud.
*Ahtalehine lodjapuu (lat. Berberis stenophylla) — liiki esindab vabalt kasvav kaarekujuliste rippuvate okstega, kuni 3 m kõrgune põõsas. Lehed on igihaljad, alumisel osal sinakasvalged, ülemiselt tumerohelised. Õied on väikesed, kitsalehelised, kuldkollase värvusega ja meeldiva aroomiga. Viljad on piklikud, sinakasmustad. Lodjapuu angustifolia eelistab päikesepaistelisi alasid. Liik on termofiilne ja külma suhtes negatiivselt meelestatud.
*Amuuri lodjapuu (lad. Berberis amurensis) — liiki esindab kuni 3 m kõrgune laiutava võraga põõsas. Lehed on suured, lihtsad, rohelised, läikivad; sügisel on need kuldsed või punased. Õied on helekollased, arvukad. Õitsemine kestab 15-20 päeva. Viljad on punased, söödavad ja püsivad okstel pikka aega. Liik on põuakindel, harva vastuvõtlik haigustele ja kahjuritele.
Paljundamine ja istutamine[/b]
Põõsast paljundatakse jagamise, pistikute, juurevõsude ja seemnetega. Seemnete külvamine toimub sügisel. Pistikud võetakse juunis.
Lodjapuu istutatakse sügisel, tavaliselt septembri lõpus. Happelised mullad lubjatakse, misjärel hakatakse istutusauku ette valmistama. Kaevu suurus peaks olema 40*40 cm. Kaevust eemaldatud pinnas segatakse turba, huumuse ja puutuhaga. Osa mullasubstraati langetatakse augu põhja, seejärel asetatakse seemik kerge kaldega, tihendatakse ülejäänud mullaga, kastetakse ohtralt ja multšitakse. Üksikute istutuste puhul peaks põõsaste vaheline kaugus olema umbes 1, 5-2 meetrit; heki loomisel — kiirusega kaks põõsast lineaarmeetri kohta.
Hoolitsemine
Lodjapuu vajab iga kolme-nelja aasta tagant mineraalväetistega (eriti lämmastikväetistega) väetamist, regulaarset kobestumist ja rohimist. Kastmine toimub kord nädalas; põua ajal suurendatakse kastmise kogust. Põõsaste sanitaarlõikus ja paksenevate okste harvendamine toimub igal aastal. Lodjapuu ei vaja vormimist, kuid ta lepib pügamisega ja võtab erinevaid vorme.
Rakendus
Lodjapuul on täiustatud dekoratiivsed omadused, mistõttu kasutatakse seda laialdaselt iluaianduses. Põõsas sobib ideaalselt paelusside, rühmaistutuste, hekkide ja ääriste loomiseks. Lisaks dekoratiivsetele omadustele võib lodjapuu istutamine kaitsta suvilat/aiaala tugevate tuulte ja näriliste eest. Madalakasvulisi sorte ja liike kasutatakse kiviaedade ja muud tüüpi kiviaedade loomiseks. Põõsaste viljad on söödavad ja neid kasutatakse sageli toiduvalmistamisel.
Kõige huvitavamad lodjapuu sordid. Top 10 Thunbergi lodjapuu
