Piimatohakas
Piimatohakas kuulub asteriliste (Asteraceae) ehk komposiidiliste (Compositae) sugukonda. Selle ladinakeelne nimetus on Silybum marianum (L).
Piimatohakaliste sugukonna ladinakeelne nimetus on Asteraceae Dumort. (Compositae Giseke).
Piimatohaka kirjeldus
Piimatohakat tuntakse paljude rahvapäraste nimede all: piimatohakas, piimatohakas, must elekampaan, harilik ohakas, valge ohakas, harilik ostopester ja ostropester. Piimatohakas on ühe- või kaheaastane okkaline taim, millel on spindlikujuline vars ja sirge, ribiline vars, mis ulatub pooleteise meetri kõrguseks. See vars on kaetud ka viltja karvasusega. Piimatohaka lehed on mõnevõrra läikivad, nahkjad, vahelduvad ja valgete täppidega. Alumised lehed on laia lobega ja elliptilised, ülemised lehed aga on kokkuklapitavad, lantsetsed, rootsulised ja sulgjad, saagjate servade ja kollaste okastega. Õied on torukujulised, asetsevad üsna suurtes õiepeades, mille kattekiht koosneb okastest ja samuti okastest rohelistest lehtedest. Piimaohaka vili on läikiv, tupsjas, musta ja kollase värvusega seen.
See taim õitseb juulist hilissügiseni, vili aga valmib septembrist oktoobrini. Piimaohakas kasvab looduslikult Kesk-Aasias, Venemaa Euroopa osa lõunaosas, Ukrainas, Valgevenes, Kaukaasias ja Lääne-Siberis. See taim eelistab köögiviljaaedu, viljapuuaedu, tühermaid ja umbrohtu.
Piimaohaka raviomaduste kirjeldus
Piimaohakal on väärtuslikud raviomadused ning selle juuri ja seemneid soovitatakse meditsiinilistel eesmärkidel kasutada. Seemneid tuleks koguda augusti lõpust septembri alguseni, kui enamiku külgmiste õisikute kate on kuivanud.
Väärtuslike raviomaduste olemasolu soovitatakse seletada vaikude, rasvõli, eeterliku õli, flavonoidide, türamiini, histamiini, K-vitamiini sisaldusega selle taime seemnetes ning lisaks järgnevate mikro- ja makroelementide sisaldusega: alumiinium, plii, kaalium, magneesium, tsink, kroom, strontsium, seleen, kaltsium ja vanaadium.
Mis puutub traditsioonilisse meditsiini, siis siin on see taim üsna laialt levinud. Traditsiooniline meditsiin soovitab kasutada selle taime seemnetest ja viljadest saadud vesilahuselisi vitamiine ja alkoholiekstrakte erinevate maksa-, põrna-, sapipõiehaiguste, hemorroidide, kroonilise kõhukinnisuse, kroonilise bronhiidi ja liigesereuma korral.
On tõestatud, et sellel taimel põhinevad preparaadid on võimelised suurendama sapi moodustumist ja kiirendama selle eritumist, suurendavad maksa kaitsvaid omadusi mitmesuguste mürgistuste ja infektsioonide korral ning kaitsevad ka profülaktiliselt terveid maksarakke. Seetõttu soovitatakse piimaohakat kasutada koletsüstiidi, maksatsirroosi, kolangiidi, ägeda ja kroonilise hepatiidi korral ning ka erinevate maksafunktsiooni häirete korral pärast mürgistust keemiliste ühenditega, sh alkoholiga. Selliseid raviaineid kasutatakse ka suhkurtõve ja erinevate krooniliste seedetraktihaiguste korral.
